isikunimede register.27022012

Isikunimede register 25.03.2012. | | |
| | |
| | |
| | |
| | |
| | |
| | |
|Adenauer, Konrad| (1876- 1967) - saksa poliitikategelane; 1920-32, olles Kölni |
| |linnapea, oli katoliikliku tsentrumipartei mõjukas tegelane, |
| |Weimari Vabariigi ajal Preisi Landtagis. 1945 etendas juhtivat osa |
| |Kristlik-Demokraatliku Liidu asutamises (1949-66 oli selle esimees)|
| |ja 1949.a. SLV rajamisel, 1949-63 oli SLV kantsler, 1951-55 |
| |välisminister. Pooldas iseseisvat Reini Vabariiki Saksa |
| |Föderatsioonis. |
|Adler |Max, 1873-1937, austria sotsioloog, austromarksismi teoreetik, |
| |esitas sotsiaalse kogemuse teooria. |
|Adler, Viktor |1852-1918, Austria sots-dem asutajatest. |
|Aischylos |525-456 e.m.a. vana-kreeka näitekirjanik, klassikaliste tragöödiate|
| |autor. |
|Akselrod, L | 1868-1946, pseudonüüm - Ortodoks, filosoof. Vene rev. tegelane. |
|Aktaion |Kreeka muinaskangelane, jahimees. Vaatles suplevat Arteemist, |
| |muudeti seepärast hirveks ja kisti lõhki iseenda jahikoerte poolt. |
|Alibaud |(1810-1836) erukapral, kes tulistas 25. juunil 1836.a. |
| |Louis-Philippe´i pihta, mõisteti surma ja giljotineeriti. ((mõnede |
| |iidol)) |
|Almond, Gabriel | (1911) - Stanfordi ülikooli politoloogia professor USA-s. Teosed: |
|Abraham |"The Politics of the Developing Areas", 1960; Comparative Politics:|
| |A Developmental Approach", 1966. |
|Amadeus (Amadeo)|(1845-1890)- Aosta hertsog (1845-1890) - Hispaania kuningas |
|Ferdinand Maria |(1870-1873) |
|Anneke, |1818-1872, Preisi suurtükiväeohvitser, vallandati 1846 sõjaväest, |
|Friedrich |Kommunistide Liidu Kölni org. liige, 1848-49.a. Saksa rev. ja |
| |Ameerika Ühendriikide kodusõjast osavõtja. |
|Annenkov, Pavel |(1812-1887) - liberaalne vene mõisnik, literaat |
|Vassiljevits | |
|Anseele, Eduard |(1856-1928) Belgia sotsialist, üks Belgia töölispartei asutajatest.|
|Apter, David | (1924 -) - politoloogia professor Yale´i ülikoolis USA-s. Peamised|
|Ernest |tööd: "A Compartive method for the Study of Politics", 1956; |
| |"Introduction to Political Analysis", 1973; "Comparative Politics" |
| |(koos H. Ecksteiniga), 1961. |
|Arendt, Hannah | (1906-75) - saksa-ameerika sotsioloog ja politoloog, peetakse |
| |üheks tähtsamaks teadlaseks 20 saj poliitika teooria alal, oli |
| |Heideggeri, Husserli ja Jaspersi õpilane, Princetoni ülikooli |
| |professor (1959-75). Olulised on tema totalitarismi probleemide |
| |alased tööd: "The Human Condition", 1958; "The Origin of |
| |Totalitarism", 1951; "On Revolution", 1963. |
|Aristoteles |(384-322 e.m.a.) vana-aja mõtteteadlane, orjapidajate klassi |
| |ideoloog. |
|Aron, Raymond | (1905) - prantsuse sotsioloog ja ajakirjanik, Sorbonne´i ülikooli |
| |professor, toimetas 1940-44 Londonis "La France libre" , on üks |
| |industriaalühiskonna teooria rajajaid, analüüsis |
| |industriaalühiskonda erinevates poliitilistes süsteemides. |
|Aveling, Edward |(1851-1898)- inglise sotsialist, literaat, Sotsiaaldemokraatliku |
| |Föderatsiooni ja Sotsialistliku Liiga liige; Elenor Marxi abikaasa.|
|Babeuf | |
|Bach, Johann |(1685-1750) saksa helilooja. |
|Sebastian | |
|Bagehot, Walter | (1826-77) - inglise majandusteadlane, esseist ja kriitik. |
| |Peamised tööd: "Lombard Street, a Description of the Money Market",|
| |1973; "The English Constitution", 1867; "Physics and Politics, or |
| |Thoughts on the Application of the Principles of Natural Selection |
| |and Inheritance to Political Society", 1872. |
|Bakunin Mihhail |(s 18 (30) mail 1824.a.? Tveri kubermangus ja suri 1.juulil 1876.a.|
|Aleksandri p. |Bernis)((Vana kalendri järgi 13 juulil)), suurtükiväekooli kursant,|
| |ta lahkus koolist 1833. a., lõpetamata praporsike kursust. ((Ta |
| |armus ja ... ja kukkus eksamitel läbi.)). Jättis maha isamaa sattus|
| |algul ?veitsi, pärast Prantsusmaale revolutsionääride-sotsialistide|
| |ringikesse. Oma kõnega, mis esitatud 29. novembril 1847.a. Bakunin |
| |sulges omale isamaale pääsu. (On eesti keelde tõlgitud.KL.) |
| |ES. Kd 11A Sankt-Peterburg 1891.a. lk.774-775. ((Siin on oluline |
| |info Bakuninite suguvõsast u. 1658.a. peale (enamus tekstist ongi |
| |suguvõsale pühendatud ja vaid viimases lõigus mainitakse Mihhail |
| |Bakuninit ja ta sõnavõttu.)) |
| |*** |
| |Bakuninid, aadlisugu, milline kuulu järgi sai oma alguse ühest |
| |kolmest vennast, kes tulid Ungarist 1492.a. Mosvasse teenistusse. |
| |Esimene... |
| |*** |
| |Mihhail Aleksandri p. Bakunin - (s 18 (30) mail 1814.a. ja suri |
| |1.juulil 1876.a. Bernis) sündis oma isa Prjamuhino mõisas, mis asus|
| |Tveri kubermangus Novotorzi maakonnas. |
| |Isa, Aleksander Mihaili p. Bakunin, veetis oma nooruse välismaal, |
| |kuhu ta oli saadetud juba lapsena, oma sugulase perekonda, kes oli |
| |Itaalias vene täievoliline minister (suursaadik). A. M. Bakuninil |
| |tuli täita samuti vene missiooni atazee kohustusi Florentsias. |
| |Olles taas Venemaal ja kuna talle õukonnaelu ei meeldinud, siis ta |
| |läks erru ja naases oma Tveri mõisa. |
| |Vabamõtlejana oli A. M. Bakunin tuntud sel ajal tavaliseks muutunud|
| |aristokraatlikes opositsiooni ridades sellega, et oli rida aastaid |
| |seotud dekabristidega, toetades N. M. Muravjovi "Päästeliidu" joont|
| |ja ka sellega, et püüdis oma talupoegi pärisorjusest vabastada. |
| |M.A. Bakunin kirjutab oma mälestustes, et ta isa kasvatas lapsi |
| |enam euroopalikus kui vene vaimus, kuigi peale dekabristide |
| |ülestõusu, ära hirmutatud A. M. Bakunin muutis järsku oma suhtumist|
| |kasvatusse ja hakkas juurutama alamlikkuse vaimu, kuid vabameelsus |
| |oli juba jõudnud veedelda noort Mihhaili, kes dekabristlike |
| |sündmuste ajal oli 12.a.nooruk. M. A. Bakunini elukogemus suurenes |
| |oluliselt õpingutel Sankt-Peterburi artilleeria õppeasutuses |
| |(1828-1832.a.) ja sõjaväeteenistuses (1832-1834.a.). Bakunini enda|
| |määratluse järgi olid need "uue tõelisuse, või õigemini, vana, kuid|
| |restaureeritud, uuendatud ja kindlustatud keisri raudse käega", |
| |(??????? ?. ?. »????. ??? ? ?????.» ?., 1934.T.1.c. 36.) ((Bakunin |
| |M. A. "Kogutud tööd ja kirjad." M. 1934.a. T.1.lk 36)), aastad, mil|
| |toimus tema esmane tutvus vene tegelikkusega. |
| |1834.a., minnes erru, asus Bakunin elama Moskva. Siin ta tutvus N. |
| |V. Stankevitshiga ja V. G. Belinskiga. "Stankevits-Belinski |
| |ringike" -ses, mille liikmeks ta hakkas, ilmutas end eredalt |
| |tuleviku sotsiaalse mõtleja ja tegelase filosoofiline mõtete käik. |
| |N. V. Stankevits hindas kõrgelt tema "tõelist spekulatiivset |
| |talenti", A. I. Hertsen - tema võimekust suurepäraselt arendada |
| |kõige abstraktsemaid mõisteid selgusega, mis teeb selle igaühele |
| |mõistetavaks. Kui 1840.a. "Isamaalistes märkmetes" ilmus Bakunini |
| |artikkel "Filosoofiast", puistati autor üle kiitusega: V. G. |
| |Belinski nimetas kirjatükki "kauniks", aga "Isamaaliste märkmete" |
| |toim